Anne Veski on armastatud Eesti laulja, kes on saavutanud suure tuntuse ka Venemaa ja endise Nõukogude Liidu lavadel. Tema esinemistele elavad kaasa kõigi vanuserühmade ja erinevate rahvuste esindajad. Läbi aegade on ta olnud päiksekiir, mis paneb särama argipäeva; eeskuju, kuidas naeratus huulil sammudes oma teed, olla mõistev ja armastav.

Just selle vahetu inimliku soojusega on Anne Veski laulnud end miljonite südamesse, kandes imetlusväärse lihtsusega Eesti suurima ja rahvusvaheliselt tuntuma staari tiitlit.

Anne Veski sündis 27.veebruaril 1956.a. Raplas, õppis Rapla Lastemuusikakoolis klaverit ja laulis juba 16 aastaselt Rapla keskkooli ning kultuurimaja ansamblis “Omega”. Ta omandas kõrghariduse (ökonomist) Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI, nüüdne TalTech), õppides majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal (1974-1978). Ülikoolis õppides oli Anne Veski solist ansamblites “Union” ja “Mobile”, võitis mitmeid üliõpilaste taidlusülevaatusi ja 1977.a. osales Eesti Televisiooni noorte lauljate konkursil “Kaks takti ette”, kus ta sai laureaadiks. Anne Veski abiellus ülikooli ajal Jaak Veskiga ja neil sündis 1978.a. tütar Kerli. Samal aastal asus Anne Veski solistina tööle Eesti NSV Riiklikku Filharmooniasse.

Suurema tuntuse saavutas Anne Veski liitudes 1979.a. ansambliga “Vitamiin” (“Julius Caesar”, Jätke võtmed väljapoole”, “Roosiaia kuninganna”, “Viimne pilet”, “Veel” jne), kusjuures enamike hitiks kujunenud laulude sõnade autoriks oli ta abikaasa Jaak Veski. Tuntusega kaasnesid esimesed kontsertreisid Nõukogude Liidu liikmesriikidesse ja ka väljapoole.

1981.a. valmis muusikafilm “Laulud lumes”, kus laulis Anne Veski koos Mait Maltise ja ansambliga “Vitamiin”. Eestis omistati Anne Veskile populaarseima naislaulja tiitel viiel korral: 1980-1983 ja 1985. aastal (Kuldplaat 1981; 1982; 1983; 1984; 1986).

1981.a. lahutas Anne Veski oma abielu Jaak Veskiga ja abiellus Benno Beltšikoviga, kellest sai ta hilisem manager. Samal aastal lahkus Anne ansamblist “Vitamiin” ja ta läks teiseks solistiks Tõnis Mägi kõrvale ansamblisse “Muusik-Seif”, kus mängis klahvpille ta vend Mati Vaarmann.

1982.a. tunnistati Anne Veski I üleliidulise noorte estraadikunstnike ülevaatuse laureaadiks ja A.Oidi nimelisel lauluvõistlusel Eestis pälvis esikoha Anne Veski esituses Kustas Kikerpuu laul “Ei kustu lootus”.

1983.a. lahkus Anne Veski ansamblist “Muusik-Seif” ja temast sai ansambli “Nemo” solist. Samal aastal tunnistati Anne II üleliidulise loomingulise noorsoo ülevaatuse laureaadiks (Kiievis, Ukrainas).

1984.aastal oli Anne Veski Üleliidulistel küsitlustel naislauljate edetabelis Alla Pugatšova järel 2. kohal ja see positsioon kindlustas talle samal aastal osalemise “SOPOT’84” rahvusvahelisel laulufestivalil Poolas, kus ta võitis kaks esimest preemiat (parim Poola autori laulu esitaja ja parim estraadilaulja). Konkursil osales 29 lauljat 22 riigist. Kahe esikohta võit Sopoti lauluvõistlusel avasid tollase NSV Liidu lavad ja viisid laulja esinema paljudesse välisriikidesse. Tuli tuntus ja rahva lugupidamine.

1984.a. andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Anne Veskile Eesti NSV teeneline kunstniku aunimetuse. Anne püsis Üleliidulistel küsitlustel naislauljate edetabelis Alla Pugatšova järel 2. kohal veel ka järgmised kaks aastat.

1985.a. kestsid Anne Veski ja ansambel “Nemo” kontsertreisid juba 10 kuud ning samasse aega jääb ka Anne Veski rekordarv soolokontserte ühes päevas (6 soolokontserti Viiburis).

2006. aastal autasustati Anne Veskit Eesti Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2007 Venemaa Lomonossovi ordeniga, 2011 Rahvaste Sõpruse ordeni. Lisaks on Anne Veskil veel palju muid teenetemärke ja tunnustusi.

Tänapäeval kuulub Anne Veski nende õnnelike artistide hulka, kelle nimega seostatakse tervete põlvkondade muusikamaitset, tänu kellele tuntakse väikest Eestit ka kaugemal.

Anne Veski on üks väheseid Eesti lauljaid, kes on läbi aastate teeninud leiva lauale pühendunult vaid ühe ametiga – olles laulja 100% ning seda nüüd juba üle 40 aasta.

Anne Veski on imeline muusik, kelle sõnum pole ajas tuhmunud ning kes suudab kuulajaid jätkuvalt vaimustada. Ta on üks suurtest eestlastest, kes on end laulnud meie väikese maa ajalukku.